Eelmisel suvel avas Ülemiste City-s uksed Tervisemaja 2 – kaasaegne tervisehoone, kus kohtuvad tipptasemel arstiabi, nutikas arhitektuur ja rohelusse uppuv linnamaastik.
Lühidalt: mida õppida Ülemiste Tervisemajast?
- Julgus investeerida keskkonnale ja kogukonnale.
- Eraldiseisvaid osi ei ole – arhitektuur, maastik ja tehnosüsteemid töötavad ühes rütmis.
- Koostöö eri valdkondade tippudega loob erakordseid tulemusi.
Aga räägime kõigest lähemalt…
Tervis kui linnaku süda
Mainor Ülemiste eesmärk on luua keskkond, kus talentidel on hea elada ja töötada. Just seetõttu on koostöös Tartu Ülikooliga loodud 3×3 tervisemudel saanud siinse arenduse aluseks. Tervisemaja II kehastab seda mudelit füüsiliselt: see on ruum, mis toetab vaimset, füüsilist ja sotsiaalset heaolu. Mitte ainult ravib, vaid loob eeldused, et üldse terveks jääda.
Arhitektuur, mis ei pinguta üle – vaid teeb asja õigesti
Apex Arhitektuuribüroo lahendus on kui teadlik vastus küsimusele: “Kuidas luua hoone, kus inimesed tunnevad end hoituna ja väärtustatuna?”
Inspireerituna Karl Ernst von Baeri avastusest on arhitektuurikeele üheks inspiratsiooniks kumerad Embrüo-laadsed vormid. Tuumideed võimendab avar voolujoonelise kujuga kaarduva avatud trepistikuga aatrium, rohke loomulik valgus ja läbimõeldud materjalivalikud loovad ruumi, kus patsient ei tunne end mehhanismi osana.
Kui soovitakse luua midagi tõeliselt erilist, midagi, mis paneb tulevased hoonesse sisenejad ahhetama, tuleb selle peale hakata mõtlema juba vundamendi projekteerimise etapis. Näiteks arvestati selle hoone puhul juba varajases staadiumis aatriumi istutatava puuga: vundamendi lahendusse kavandati eraldi suur süvend, mis võimaldab puu juurtel areneda loomulikes kasvutingimustes. Protsessi kaasati varakult spetsialistid, kes oskasid hinnata vajaliku ruumi ulatust ja sügavust.
Sarnased väljakutsed kerkivad ka erinevate üürnike spetsiifiliste nõudmiste puhul. Näiteks MRT-seadme jaoks vajaliku ruumi projekteerimine eeldab väga täpseid juhiseid ja tehnilisi tingimusi: tegemist on sisuliselt betoonkastiga betoonkasti sees. Samuti tuli arvestada seadme hoonesse toomisega: näiteks uste laiuse, põrandate kandevõime ja liikumisteedega. Kõik sellised erilahendused tuli projekteerida viisil, mis säilitaks hoone arhitektuurse terviklikkuse ning vastavuse sisearhitektuursele kontseptsioonile.
Hoone on üks esimesi Tallinnas, mis kasutab kaugjahutust, vähendades seeläbi CO₂ heitkoguseid ja vabanedes mürarikastest jahutusseadmetest fassaadil. Energiasäästlikkus ja keskkonnasõbralikkus on olnud projekti keskmes.
Projekti üheks keerulisemaks osaks oligi tagada, et keerulised tehnosüsteemid ja funktsionaalsed erilahendused (nagu MRT või kaugjahutus) ei läheks vastuollu arhitektide esteetilise visiooniga. WHAT IF-i roll oli siin tõlkida eri distsipliinide vajadused ehitatavasse vormi, just nii sündis tasakaal ilu ja inseneeria vahel.
Roheline ruum, mis ei ole järelemõte
TajuRuumi loodud ligi kahehektarine park ei ole “pehme osa” projektist, vaid selle struktuurne osa. Roheala koos istumiskohtade, terviseradade ja mitmekesise haljastusega loob tööpäeva vahepaiku, mis aitavad inimestel päriselt puhata. Linnakeskkond, mis ei paku vaid taristut, vaid ka taastumist. See on suund, kuhu targa linnaplaneerimise fookus liigub.
Kõik sõltub inimestest ja koostööst
Projekti õnnestumise taga seisab hulk tipptegijaid. Lisaks Apex Arhitektuuribüroole ja TajuRuumile panustasid projekti Studio Argus, Infragate, Heatconsult, Viavelo, Fireplan, Kajaja Acoustics, Rausi ning PNL & IC Project Management. WHAT IF juhtis kogu ehitusprojekti koostamist eskiisist tööprojektini, tagades sujuva ja kvaliteetse protsessi.
Mitte lihtsalt hoone, vaid linnaku närvikeskus
Hoones tegutsevad Tartu Ülikooli Kliinikum, Tallinna Eriarstikeskus, Benu Apteek, Ülemiste Silmakeskus, Reio Vilipuu Taastusravikliinik ja mitmed teised. See on ruum, mis pakub tuge igale linnaku kasutajale – olgu mure füüsiline, vaimne või mõlemat.
Miks see projekt on oluline ka neile, kes ise tervisemaja ei ehita
Tervisemaja 2 on näide, kuidas terviklik ruumiloome ei ole lihtsalt funktsionaalne, vaid strateegiline – linnaruumina, tööandja tööriistana, kogukonna keskusena.
Projekt, mis paneb mõtlema: kas meie järgmine arendus loob ruumi või loob tähendust?
