Uuenenud määrus, mis jõustus 1. juunil 2025, seob energiamärgise klassid, arvutusmetoodika ja terminid Euroopa rohepöörde ootustega. Allpool toome välja, mida täpsemalt muudeti ja millised sammud on praktiliselt vaja teha, et projektid või varaportfellid püsiksid konkurentsivõimelised.
Regulatsioon laieneb kõigile ehitusloa taotlusele, mis esitatakse alates 1. juunist 2025. Varem alustatu saab lõpetada vana korra järgi.
Peamised muudatused, mis tasub meeles pidada
Mida need muudatused tähendavad?
Energiamärgise skaala A–G
Senine A-H skaala asendus lühema A-G jaotusega. G-klassi mõte on koondada ligikaudu 15% Eesti kõige ebatõhusamast hoonefondist; A-klass jääb liginullenergia tasemele. Seega ei kukuta uus skaala ühtegi hoonet „automaatselt alla”, vaid jagab hooned selgemalt võrdlevasse vahemikku.
Uued kliimaandmed (1990–2020)
Arvutuste alusperiood nihkub 1970–2000 ajastusse 1990–2020. Uuema andmestiku kasutamine toob simulatsioonides välja tänase reaalsemalt kõrgema suvise kuumakoormuse ja jahutusvajaduse. See muudatus mõjutab eriti klaasfassaadidega büroosid ja haridushooneid, kus jahutuse osakaal võib arvutustes tuntavalt kasvada.
Kütmise-/jahutuse seadeväärtused
Elamutes ja avalikes hoonetes arvestatakse küttes 21 °C asemel 21,5 °C ning väikeelamutes ja uutes korterelamutes jahutuses 27 °C asemel 26 °C. Praktikas tähendab see, et arvutuslik energiakulu kasvab veidi, kuid mudel peegeldab paremini päriselu temperatuure.
Termin „toatemperatuuriga pind”
Vastuolulise „köetava pinna” asemel võetakse kasutusele ühtne mõiste „toatemperatuuriga pind”. Sellest jäävad välja ruumid, mida hoitakse vaid külmumiskaitse temperatuuri juures (nt garaaž, tehnoruumid, parkimismaja). Terminivahetus välistab topelt-tõlgendused ehitus- ja energiamääruste vahel.
Veebipõhine päikeseelektri kalkulaator
Tabelväärtuste asemel tuleb kohustuslik tunnipõhine PV-kalkulaator, kuhu saab sisestada paneelide eri kalded, suunad ja akusalvesti mahu. Tulemus on oluliselt täpsem omatarbe ja tasuvuse prognoos.
Ventilatsioonisüsteemi erivõimsus ≤ 1,5 kW/(m³/s)
Senine 2,0 kW/(m³/s) piir alandatakse 1,5-ni, sest turul on piisavalt heade ventilaatoritega lahendusi. Muudatus vähendab ohtu, et projekteeritakse aladimensioneeritud, müra tekitavaid õhuseadmeid.
Väikeelamute liginullenergia kohustus
Erand kuni 220 m² väikeelamutele kaob; kõik uued elamud, millele taotletakse ehitusluba alates 1. juunist 2025, peavad vastama liginullenergiahoone tasemele. Seega tuleb ka väikemajade projektides kohe planeerida väga hea soojustus, taastuvenergia ja energiasäästlikud tehnosüsteemid.
Millele tähelepanu pöörata?
- Tee oma projektide audit – kaardista, millised käimasolevad projektid ületavad 1. juuni piiri ja vajavad kalkulatsioonide ümbertegemist.
- Kontrolli, et energiatõhususe arvutused oleksid uue kliimaperioodi failiga.
- Ühtlusta dokumendid – Alates 1. juunist 2025 sõlmitavates lepingutes ja projekteerimisdokumentides kasuta senise „köetava pinna“ asemel uut terminit „toatemperatuuriga pind“ (ning vajadusel erista „madala temperatuuriga pind“). Nii väldid hilisemat tõlgendus- ja vaidlusriski ehitusjärelevalves ning Ehitisregistris.
- Kommunikatsioon üürnikele ja ostjatele – selgita, et A–G skaala muutus ei tähenda automaatselt hoone halvenemist, vaid uute piirväärtuste kasutuselevõttu.
Kui vajad kiiret kontrolli, kas sinu projekt on uutele nõuetele vastav, kirjuta WHAT IF tiimile – teeme energiatõhususe kiirauditi ja aitame leida sobivad toetus- või finantslahendused.
