Ehitusprojektide juhtimine on muutumas. Projektid on suuremad, keerulisemad ja erinevaid osapooli on tiimides järjest rohkem.
Targalt juhitud projekt ei tähenda aga rohkem dokumente – see tähendab paremaid otsuseid õigel ajal. Üks hästi ajastatud selge küsimus võib päästa sadu tunde hiljem.
Mõned meie põhimõtted, mida meeskonnad peaksid meeles pidama:
- Kui sul pole 2 nädala jooksul projekti eesmärgid kõikidele tiimiliikmetele visuaalselt kätte saadavad, oled juba 3 kuud maas.
- Kui kõik kiidavad info liikumist, aga keegi ei oska öelda, kust saada kõige uuemat infot – siis pole sul süsteemi, vaid lootus.
- Kui sul pole projektis kohta, kus saab küsida “miks me selle otsuse tegime?”, siis oled järgmine kord samas kohas tagasi.
- Kui koostöö algab alles siis, kui probleem on käes – siis ei olnud see koostöö, vaid koordinatsioon.
Toome teejuhis välja viis võtmeprintsiipi, mille järgi saab iga ehitusprojekti juhtida targemalt – olgu see uusarendus, koolihoone või logistikakeskus
Mis oleks, kui… projekt algaks õigete küsimustega?
Liiga palju projekte algab küsimusest: “Kuidas me selle valmis saame?” Meie alustame küsimusest: “Miks me seda teeme?”
Nutika ehitusprojekti alus on mõtestatus. Eesmärgid tuleb defineerida enne kui joonistamisega pihta hakatakse – kas see hoone peab olema üürikinnisvara, energiapositiivne maamärk, kasutajasõbralik kontor, tulevikukindel kool? Nende valikute taga on täiesti erinevad disainiprioriteedid ja kulustruktuurid.
Liiga sageli jääb aga projekti alguses korralik eelarvestamine tagaplaanile – alustatakse ruumiprogrammi või visioonipiltidega, teadmata, mida see kõik tegelikult maksma läheb. Tulemuseks on ebarealistlikud ootused ja hilisemad valusad kompromissid.
Lisaks teevad paljud tiimid vea, et ei vii projekti eesmärke piisavalt paljude osapoolteni. Igaüks hakkab projekteerima justkui oma unistuste maja – aga kas kõigil on tegelikult ühtne arusaam, kellele ja miks seda maja tehakse?
Kui iga tiimi liige teeb oma unistuste maja, saad lõpuks Frankensteini.
Meie soovitus: enne kui esimene visand paberile jõuab, tee läbi realistlik maksumuse analüüs ja veendu, et kõik tiimiliikmed – ka need, kes liituvad hiljem – saavad selge pildi projekti eesmärkidest. Alles siis saab hakata targalt kavandama.
Kontrollküsimused:
Kas me oleme omavahel kokku leppinud, kellele me seda hoonet loome?
Kas meil on olemas esialgne realistlik eelarve – mitte ainult ruumide arvestuses, vaid kogu projekti mahus?
Kas kõik osapooled, ka hiljem liituvad, saavad ühe ja sama ülevaate projekti eesmärkidest?
Mis oleks, kui… info liiguks kogu aeg õigete inimesteni?
Ehituses liigub liiga palju infot valel ajal või vales formaadis. Excelid, PDFid ja meilide otsimine ei tohiks 2025. aastal olla standard. Nutikas juhtimine tähendab andmepõhist lähenemist: üks tõde, üks süsteem, üks infoväli.
Selle asemel, et iga osapool tegeleb “oma asjaga”, loome platvormid, kus info liigub automaatselt, ajakohaselt ja läbipaistvalt. Nii tekib usaldus, kiirus ja vähem vaidlusi.
Kontrollküsimused:
Millised otsused on viimasel ajal hilinenud, sest info ei jõudnud õigel ajal õigete inimesteni?
Kas meil on praegu üks keskne platvorm, kus kõik osapooled näevad sama versiooni andmetest?
Kas me saame täna öelda, milline on projekti „infotõde“ ja kes vastutab selle ajakohasuse eest?
Mis oleks, kui… ajagraafik töötaks päriselt sinu kasuks?
“Kui me vaid oleks varem teadnud…” on iga projektijuhi õudusunenäo algus. Nutikas ajajuhtimine tähendab seda, et kõik kriitilised otsused ja teadmised liiguvad ettepoole – sinna, kus need loovad väärtust.
Planeerimine ei ole enam pelgalt Gantti-diagramm, vaid pidev otsuste ajastamise kunst. Mida saab juba praegu otsustada, et vältida 6 kuu pärast kriisi? Milline info peaks liikuma täna, mitte kuu pärast?
Kontrollküsimused:
Millised otsused meie viimases projektis tulid liiga hilja ja põhjustasid viivitusi või lisakulusid?
Kas meie praegune ajagraafik toetab otsuste varajast tegemist või lükkab neid edasi?
Kas meil on kriitilised otsused selgelt ajastatud ja vastutajad määratud?
Mis oleks, kui… säästlikkus ei oleks takistus, vaid võimalus?
Kestlikkus ei ole enam lisatingimus – see on osa projektijuhtimise kvaliteedist. CO2, energiatarve, materjaliringlus – neid tuleb disainida samamoodi nagu planeerida lifti asukohta.
Nutikas juhtimine tähendab, et iga otsus vaadatakse läbi nii kuluefektiivsuse kui jalajälje prisma. See loob pikaajalist väärtust, mida turul osatakse järjest rohkem hinnata.
Kontrollküsimused:
Kas me teame, milline on meie projekti hinnanguline CO2 jalajälg projekteerimise kõigis faasides?
Millised materjalivalikud või tehnilised lahendused võiksid samaaegselt vähendada nii keskkonnamõju kui elukaare kulu?
Kas meil on meeskonnas inimene või partner, kellel on vastutus ja pädevus kestlikkuse andmete koordineerimisel?
Mis oleks, kui… koostöö ei tähendaks lihtsalt koosolekuid?
Koostöö ei ole see, et kõik istuvad samas ruumis ja räägivad. Koostöö on see, kui kõik osapooled jagavad sama arusaama, andmeid ja eesmärki.
Me aitame luua koostöömudeleid, kus rollid, tööriistad ja infoliikumine on päriselt paigas. Selle asemel, et “kes tegi vea?” otsitakse koos vastust küsimusele “kuidas teeme paremini?”
Kontrollküsimused:
Kas kõik meeskonnaliikmed teavad, mis on nende vastutusala ja kuidas see haakub teiste tööga?
Kui tekib probleem, kas süüdistame või analüüsime süsteemi?
Millist digivahendit või koosolekuformaati kasutame, et hoida koostöö läbipaistev ja tulemustele suunatud?
KOKKUVÕTE:
ehita targemalt, mitte rohkem
WHAT IF-is usume, et nutikam ehitusprojekt ei ole keerulisem ega kallim – see on lihtsalt paremini juhitud. Väiksem stress. Parem info. Vähem raiskamist. Ja palju rohkem rahulolevaid osapooli.
Kui sa tahad teada, kuidas oma projekti järgmisele tasemele viia, võta ühendust.
Mõtleme koos läbi, mis oleks, kui…WHAT IF?
