22.mail toimus WHAT IF kohvihommik, kus kinnisvara- ja ruumieksperdid arutlesid kahes vestlusringis aktuaalsete väljakutsete üle ärikinnisvara ja linnaplaneerimise valdkonnas.
Üritusel osalesid esimeses paneelis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver, Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla, P&E Capitali investeeringute juht Priit Seeman ja WHAT IF kinnisvaraagentuuri juhtivkonsultant Juhan Kangilaski. Teises paneelis olid vestlemas MKMi maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama, Liikuvusagentuuri asutaja ja liikuvusekspert Marek Rannala, Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik ning Property Scout OÜ asutaja ja Järveküla Keskuse arendaja Vardo Loks.
Esimene vestlusring keskendus ärikinnisvara ümbermõtestamise vajadusele, eriti olukorras, kus büroopindu jääb järjest tühjemaks. Kristjan Tamla avas arutelu tuues välja, et ärikinnisvara turu üldine seis on hea, kuid konkreetsetes segmentides, näiteks hotellides, on olukord kulude kasvust tingitult keerulisem. Ta juhtis tähelepanu ka lähiajal vabanevatele suurtele pangahoone pindadele, rõhutades vajadust kiirete ja paindlike lahenduste järele nende uute kasutusotstarvete leidmiseks.
Oliver Alver märkis, et südalinnas takistavad büroopindade ümberkujundamist korteriteks sageli müranõuded. Juhan Kangilaski täiendas, et südalinna segakasutusega hoonete planeerimine võimaldab siiski kiiremat kohanemist, probleemiks on aga 100% ärimaa piirkondades paiknevate hoonete ümberplaneerimise keerukus ja pikk menetlusaeg. Priit Seeman tõi positiivselt välja Telliskivi linnaku näite, rõhutades, et edukate äripindade võti on atraktiivsete tervikkeskkondade loomine. Arutelult käisid läbi äripindade funktsioonid nagu tervisemajad, padeliväljakud ja kodulähedased poed, mille järele on nõudlus tugev. Oliver rõhutas uuendusliku lähenemise vajadust ning pakkus olulise suunana välja vanadekodude asukohtade ümbermõtestamise – need võiksid asuda linna sees, sarnaselt lasteaedadega.
Teises vestlusringis käsitleti jätkusuutlikku valglinnastumist. Janar Muttik rõhutas vajadust visiooniga planeeritud elukeskkondade järele – terviklikud ruumid, mis ei ole lihtsalt hajus asustus, vaid läbimõeldud ja sidusad keskkonnad. Keskuste kasv ei tohiks toimuda juhuslikult, vaid peab olema toetatud funktsionaalse taristu, sotsiaalse sidususe ja keskkonnateadlike valikutega. Marek Rannala tõi esile ühise andmestiku ja mõõdikute olulisuse valglinnastumise probleemide lahendamiseks ning autoliikluse vähendamiseks.
Vardo Loks tõi välja uuringu, mille kohaselt eelistavad kuni 35-aastased inimesed, kellest paljud on pärit Eesti erinevatest väikelinnadest, oma kodulinnaga sarnast elukeskkonda – enamasti eramuid või väikseid, kuni 10 korteriga kortermaju, mille ümber on looduslikud, müravabad ja kogukonna tegevusi toetavad alad. Suurt nõudlust sellise keskkonna järele on Vardo arvesse võtnud ka Järveküla Keskuse arenduse visiooni loomisel. Marek Rannala rõhutas ühistranspordile orienteeritud planeerimise tähtsust, tuues Rae valla suure autokeskse liikluse heitmekoormuse näitena. Ivari Rannama andis ülevaate riigi kavatsustest planeerimisprotsesside bürokraatiat vähendada, et kiirendada vajalike muudatuste elluviimist.
Kohvihommiku põhijärelduseks kujunes, et kinnisvara ja ruumilise planeerimise valdkonnas on võtmetähtsusega nii kvaliteet kui paindlikkus, mille saavutamiseks on vaja aktiivset koostööd ja andmepõhist lähenemist.
